
Kuidas valida õige teenusepakkuja ja teenus serverite majutamiseks - II osa
Meie blogipostutuse eelmises osas keskendusime üldistele aspektidele, mida tasuks silmas pidada serverite majutusteenuse teenuspakkuja valikul. Seekordses osas keskendume teenuse ühele vaat et kõige olulisemale aspektile, mille osas on turul palju väärarusaamu ja mitmeti tõlgendamisi. Selleks on ELEKTER.
Kuidas seadmete elektritarbimist mõõta?
Kuidas siis ikkagi teada saada kui suur on majutamist vajavate seadmete elektritarbimine amprites? Seadmete võimsus on ju tavaliselt ära toodud vattides (W).
Esmalt tuleks vältida laialdaselt levinud viga, kus lähtutakse seadme toiteploki nimiväärtusest. Nimelt ei ole nimiväärtust kunagi võimalik saavutada, sest selle saavutamisel lõpetaks seade lihtsalt töö. Elektrit enam ei ole, toiteplokk lõpetab töö. Nimiväärtus 1000W on mõeldud serverile juhul kui sinna lisada maksimaalselt protsessoreid, graafikaprotsessoreid, kõvakettaid ja mälu jne. Näitena võime ära tuua, et WaveComi võimsatel VMware GPU serveritel on toiteploki nimiväärtus 1200W. Reaalne tarbimine aga keskmiselt 290W.
Reaalse tarbimise saab kätte kõige lihtsamalt näiteks HPE ILO või Dell iDRAC liidesest. Veel nutikam on kasutada monitooringutarkvara, mis kogub info kõikidest serveritest kokku ja kuvab seda ühes kohas. Kommertssüsteemid annavad ka nn. agregeeritud raportid, mis on olnud näiteks seadmete grupi keskmine, maksimaalne ja minimaalne elektritarbimine. Tavaliselt on tulemus ära toodud vattides (W) või siis pigem kilovattides (kW).
Kes kasutab nutikaid toitelatte saab sama info kätte ka sealt. Olenevalt toitelatist näeb klient oma tarbimist, kas terve lati, või lausa ühe pesa kaupa.
Lisaks võimaldavad meie nutikad toitelatid kõiki elektripesasid ükshaaval sisse ja välja lülitada. Tegemist on asendamatu funktsionaalsusega kui mõni seade lakkab vastamast ja ainus võimalus toimimise taastamiseks on seadme vooluvõrgust eemaldamine. Näiteks on ette tulnud juhtusid, kus toite välja ja sisse tagasi lülitamine on olnud ainsaks võimaluseks valesti seadistatud võrguseadmele ligipääsuks.
Valides WaveComi teenuse, saate meie iseteeninduses ligipääsu kogu elektri tarbimist puudutavale infole. Alati!
Kuidas toimub elektri tarbimise hinnastamine - kaitsme nimiväärtus vs. reaalne tarbimine
Üks olulisimaid, aga pahatihti ka suurimat segadust tekitav küsimus, on serverite elektri tarbimine ja selle hinnastamine. Et langetada õigeid valikuid, on äärmiselt oluline teada oma serveripargi reaalset voolutarbimist.
Laias laastus jagunevad teenusepakkujad elektri tarbimise hinnastamisel kolmeks.
1. Kaitsme nimiväärtuse järgi amprites (sümbol A või lühend amp).
Amper on voolutugevuse ühik, mis näitab kui suur elektrilaeng sekundi jooksul kaitset läbib.
Igapäevaelust võib elektrivoolu võrrelda veevooluga - kui palju vett ühes sekundis voolikut läbib.
Kui serverikapis on tegemist näiteks üldlevinud 16-amprilise kaitsmega, siis saab seda kaitset maksimaalselt sekundis läbida 16 amprit voolu. Kui tarbimine ületab 16 ampri piiri, lülitub kaitse välja.
Jällegi paralleele tuues on paljudel eramutel 25-amprised peakaitsmed. Kui käivitada korraga elektriküte, -pliit, küpsetusahi, nõudepesumasin ja elektriauto kiirlaadija, käib klõps ja maja on pime.
Kodule peakaitset valime alati varuga. Sama tuleks teha ka serverikapis. Ehk et kaitse peaks alati olema vähemalt 20% võimsam kui on meie reaalne elektri tarbimine. Kodudes võime võimsamat kaitset endale lubada, kuna meile esitatakse arve reaalse elektritarbimise eest. Paljudes serverikeskustes maksate aga kaitsme nimiväärtuse järgi. Justkui tarbiksite 24/7 maksimaalset elektrit, mis antud kaitsmest on võimalik läbi lasta. Seda ei tee te tegelikult aga kunagi. Seega maksate alati elektri eest, mida päriselt üldse ei kasuta.
2. Kilovattides, aga mitte keskmise tarbimise järgi vaid suurte sammudega 1, 1.5 või 2 KW
Sarnane lugu on kilovattide eest sammuga tasudes. Peate oskama oma elektrikasutust väga hästi ennustada ja lõpuks tasute suure tõenäosusega ikkagi elektri eest, mida tegelikult tarbinud ei ole.
3. Reaalne keskmine elektritarbimise järgi amprites.
WaveComi serverikapis tasute aga reaalselt kasutatud elektri eest. Igale kliendile eraldi elektriarvesti paigaldamine pole otstarbekas. Selle asemel jälgime kuu keskmist tarbimist nutikate toitelattide abil. Täpsemalt mõõdetakse iga viie minuti järel tarbimist ja esitatakse elektriarve kuu keskmise tarbimise järgi.
Seega kasutades reaalse tarbimise põhist hinnastust, saavutate igakuiselt märkimisväärse kokkuhoiu elektrienergialt.
Teenuse stabiilsus ja veakindlus
Blogipostituse esimeses osas mainisime lisaks hinnale ka teenuse stabiilsust. Mida siis selle all silmas pidasime?
Võrdleme veelkord kaitsme nimiväärtusel baseeruvat hinnastust reaalse keskmise tarbimisega. Nimelt peate nimiväärtuse puhul valima endale kaitsme. Tavaliselt on olemas sellised sammud nagu 6, 10, 13, 16, 20, 22, 25, 28, 32.
Oletame, et valisite jällegi 16-amprilise kaitsme. Eelpool mainisime, et kaitse tuleks valida vähemalt 20% varuga. Aga tegelikkuses võib isegi sellest varust jääda väheks. Näiteks olukorras, kus kõik serverid käivituvad korraga. Nimelt tarbivad serverid sisselülitamise hetkel oluliselt rohkem voolu (voolupiik) kui tavaolukorras. Selline olukord võib tekkida, kui mingi õnnetuse tagajärjel on serverikeskuses toimunud täielik elektrikatkestus. Elektri taastudes lülituvad kõik serverid korraga sisse ja löövad kaitsme välja.
Täielikke elektrikatkestusi juhtub muidugi väga harva. Palju reaalsem stsenaarium on aga näiteks varunduslahendus, kus serverid seisavad enamuse ajast jõude. Nüüd aga lülitab VMware Power DRS korraga sisse 10 serverit. Plõks ja pimedus.
Veelgi tavapärasem on aga olukord, kus mingil põhjusel sureb teenusepakkujal maha üks õlg kapis. Näiteks UPSi rikke tagajärjel. Kuid teenuse kasutaja on hinnanud oma tarbimist valesti. Näiteks on tal tellitud kaks 16-amprilist liiast voolu, mis tavapäraselt jaotub pooleks kummalegi õlale. Aga servereid on vahepeal juurde tekkinud. Voolu tarbimine on jõudnud vähemalt 16amp või isegi enama peale. Kui nüüd teenusepakkujal üks õlg kaob on kliendil jällegi plõks ja pimedus.
Siit tuleb jälle välja reaalse voolutarbimise järgi hinnastamise suur eelis. Nimelt on kõigi klientide kasutuses olevad kaitsmed oluliselt võimsamad. Puudub vajadus väiksemate kaitsmete järele, kuna arveldamine käib nagunii reaalse tarbimise alusel. WaveComis näiteks on kliendil kasutada mõlemal õlal 2 x 32 amp kaitsmed. See tähendab, et terve kapi peale on kasutusel neli eri kaitsmega toitelatti 2 erineva UPSi küljes. Kui nüüd serveri toiteplokk ühendada korraga nelja eri kaitsme taha, on tagatud mitmekordne liiasus. Seega võib kõik eelpoolmainitud hirmsad stsenaariumid unustada ja tagatud on oluliselt stabiilsem ja veakindel teenus.
Kokkuvõtvalt nagu eelpool kirjeldatud, "peitub saatan detailides“ ja on palju erinevaid aspekte, mida tasub teenusepakkuja elektrihinnastamise puhul silmas pidada. Seda enam, et elekter võib päeva lõpuks teenuse üldmaksumusest moodustada olulise osas. Samuti võib sama serveripargi elektri maksumus eri teenusepakkuja puhul erineda kuni 2x.
Meie blogipostituse järgmises ja viimases osas keskendume veel ühele väga olulisele teenusepakkuja valiku aspektile, mida teenuse kvaliteedi ja talitluspidevuse osas tasuks kindlasti silmas pidada – selleks on serverkeskuse võrguteenused.
Sisukord
I osa - Sissejuhatus
II osa - Elekter
III osa - Võrguühendused

Ranko Murumets
Arendusjuht
22.04.2024